Monday, August 27, 2012

Shantaram

Juba raamatu autor on erandlik - see on inimese, kes on aastaid veetnud kinnipidamisasutuses, kirjutatud lugu.  Gregory David Roberts kirjeldab värvikalt  enda lausa uskumatuid seiklusi, üleelamisi, mis on ilmselgelt pisut ülevindi keeratud.  Algusest peale väga köitev, kaasahaarav. Raske oli käest ära panna ja argiste kohustuslike toimingutega tegeleda.  "Shantaram" oli just see, mis pani pikemalt loetu üle järelemõtlema- kas heategevus ja kuritegevus saavad olla sünonüümid? Kas heategusid tehakse tõesti heast südamest või mingil egoistlikul kaalutlusel?

Põgenenud vanglast satub peategelane Indiasse Mumbaisse, kus ta asutab vaeste linnaosas kliiniku ja  hakkab neile andma arstiabi. Teda usaldatakse kui arsti- ometi ei ole ta seda.  Samas ei saa ta hakkama ilma kohaliku maffia toeta. Värvikalt ja ilmselt ka tõepäraselt kirjeldatakse elu slummides, vaesust, surma- lihtsalt elu. Kogu oma olekuga ja hoolivusega teenis Shantaram ära ääretu lugupidamise nii slummiasukate kui ka maffia bossude hulgas. Siiski kogu tema tegevus ei olnud vaba kuritegevusest, kuid seda nüüd õilsatel eesmärkidel. Läbi raamatu kahe osa kumab ka armastuse teema- kiindumus natuke müstilisse  ja salapärasesse naisesse. See on raamat väärikusest, inimlikkusest, elutahtest.

Raamatu kahes osas jätkub põnevust kuni lõpuni. Samas mõnikord on nii, et teine osa hakkab natuke venima. Minu jaoks Afganistanis sõdimine oli pisut liigne- lihtsalt sündmustikku väga palju ja tervikpilt jäi natuke kirju.

Eredamaid mõtteid:
Minevik heiastub lõputult kahe peegli vahel: ere sõnade ja tegude peegel, ja tume peegel tulvil kõike, mis me tegemata või ütlemata jätame.

"See- kui sind kuulatakse - tõeliselt kuulatakse-, on paremuselt teine asi maailmas." "Mis on siis kõige parem?" "Seda teab igaüks.  Maailma parim asi on võim." "Oi, kas tõesti?" küsisin naerdes. "Kuidas seksiga on?" "Ei. Kui bioloogia kõrvale jätta, taandub seks võimule. Sellepärast seda nii väga himustataksegi".

Kui tahad inimese mõjuvõimu hinnata, pead hindama teda nii sõbra kui vaenlasena.

Optimism on armastuse lähisugulane ja kolmes punktis täpipealt armastuse moodi: see on pealetükkiv, sel pole humorimeelt ja see ilmub välja kohtades, kus sa seda kõige vähem oodata oskad.

No comments:

Post a Comment