....on kolmas osa triloogiast, mis jutustab Svendi teekonnast
tagasi Taani, koju jõudmisest ja oma elu rajamisest.
Nagu ka eelmistes osades, antakse siingi teada Taani
tolleaegsest elust-olust ja mõtteviisist ning mulle tundub, et see kõik on üsna
ajastutruu. Raamatu lõpuosa muutus minu jaoks liiga muinasjutulikuks. See oli
umbes nii: mina tean sinu räpast saladust, aga kui sa mulle lehma annad, siis ma vaikin. Ja nii ikka mitmed korrad, kuni olemas kõik:
lehm, hobune, uudsevili. Kas see väljapressimine ei ole? Svendi ju näidati kogu
jutustuse vältel enamasti ausameelse ja õiglase mehena?.
Oli põnev ja lihtne lugemine!
Kes kahtleb, seda karistab elu. lk 41
Siin elus on ainult üks asi, millele loota, ja see oled sa
ise. Su maailm on selline, nagu sa ise teda näed, ei midagi enam ega vähem, lk
165
Maailm on, kuna ta on loodud. Sa ei mõista kunagi, miks ja
kuidas ta on loodud. Kasuta seda nii, kuidas oskad, ja ära nõua elult rohkem, kui
tal sulle pakkuda on. lk 165
No comments:
Post a Comment