Mõrvade ja armastuse retseptid

Valisin Varrakult lugemiseks Lõuna-Aafrika kirjaniku Sally Andrew toidu- ja kuritööseguse raamatu. Sellise pealkirjaga raamat on  üsna turvaline valik, sest juba pealkirjast saadud info annab aimu, milliseid emotsioone lugemiselt oodata. Samas Lõuna-Aafrika kirjandus ei ole just igapäevane külaline meie lugemislaual, ja minul on see ilmselt küll esmane kokkupuude, siis on ikkagi mingi uudsuse ootus ka olemas.

Raamatu peategelane Tannie Maria on leseks jäänud viiekümnendates naine, kes armastab väga kokata ja jagab oma häid nõuandeid läbi kohaliku ajalehe ka teistega. Lugejad soovivad aga head nõu armuasjades ja nii tuleb Marial, vaatamata enda juba möödunud vägivaldsele suhtele, hakata jagama nõuandeid ka armuasjus. Ühest lugejakirjast loeb ta välja, et selle saatja võib olla ohustatud. Ta ei eksinudki, leitakse mõrvatud naine. Õiglusejanune Maria asub paralleelselt politseiga asja uurima. Kui tavaliselt on n.ö ise uurijate ja politsei vahel parasjagu hõõrumist ja ära panemist, siis selles loos saavad nad kenasti, üksteist täiendades hakkama. On ju kahtlusaluseid  palju, tegelikke mõrvareid vaid üks, ja raske on sotti saada.

Tegemist on küllalt põneva looga, kus kriminaalset osa mahendavad toidud. Hea söök on siin abiliseks uurimisel, aitab maha rahuneda, sõprust sobitada, väsimust peletada – toit kui lootuse ja heaolutunde sümbol. Kusjuures põhilised on muidugi koogid, mis on heaks lohutusvahendiks armuasjade lappimisel ja mõrva uurimisel. Isegi nõuandeid toidu tegemiseks on ka täiesti olemas sh kolm nippi, kuidas õige pehmusega muna keeta.  Lisaks saab lugeda armuasjades hätta jäänute kirju ja ka reaalsete nõuannetega vastuseid nendele kirjadele. Kusjuures Maria oskas vastuseid välja võluda ka siis, kui õiget vastust nagu esmapilgul ei olnudki, abiliseks siingi olid head toidualased nõuanded, sest teadupoolest käib ju armastus kõhu kaudu. Samas ei jää ka Maria enda armuasjad soiku ning kriminaalne osagi kerib end ühel hetkel päris põnevaks. 

Kui üldse miski häiris, siis olid need kaldkirjas kirjutatud afrikaanikeelsed sõnad. Raamatu lõpus olid küll sõnaseletused olemas, kuid lehti pidi keerama üsna sageli ja see muutus tüütuks. Joonealust seletust olnuks lihtsam jälgida. Samas oli neis sõnades ka oma positiivne poolus olemas, mõnda sõna isegi googeldasin uudishimust. Näiteks veldskoene olid ühed väga sageli kantavad jalatsid selles loos, siis uurisin internetist täpsemalt järele.

Mitmekülgne, lihtne lugemine, mis pakub väga erinevaid emotsioone. Hea ajaviide, millel boonusena kaasas tõeliselt ahvatelvad pisut teistsugused retseptid raamatu lõpus.