Monday, May 9, 2016

Lõhutud nukk



Albert Lihhanovi kirjatükke ma varem lugenud ei ole, seekord aga sattus riiulist näppu Lõhutud nukk ning 197 lehekülge tundus olevat parajalt pikk nädalavahetuse lugemine.
Lugu algab umbes selliselt, et жили-были три Марйа, esimene neist oli vanaema, teine ema ja kolmas tütreke. Veidi muinasjutulik algus keeras aga üsna varsti suuna ja tegelikult kasvas siit välja üsna õõvastav lugu, mis paraku ei ole siiski ainulaadne.
On 19. sajandi lõpp. Nõukogude riik on lagunemas ning lagunemas on ka aastakümneid sissetaotud väärtushinnangud. Autor selgitab kõigepealt Mariade tagamaid, kes on kes ja keda kuidas kutsuti, millega tegelesid jne. Välja jõuab aga selleni, kuidas raha ja positsioon muutuvad kõikvõimsaks. Kusjuures nõukogude patriootlik kasvatus ei ole takistuseks muutmaks oma senist ellusuhtumist.
Ma ei hakkagi siin kirjutama, millest täpselt on jutt. Raamat on üsna õhuke, kui siinkohal sisu jutustada, kaob põnevus. Pigem räägin sellest, mille üle raamatu põhjal veel pikemalt mõtlesin. Loetu lõi üsna  selge pildi sellest, et kui kerge on end lõksu elada: abiellud edukalt, elad ilusat ja kõike lubavat elu ning kui siis ühel päeval avastad, et fassaadi tagune on hullem kui mäda, siis tekib küsimus: millised on valikud? Kindlasti neid on, aga siingi on juures omad „agad“, näiteks ilus elu on sind juba nii lõksu võtnud, et sellest loobumisehind oleks mõeldamatu. Selles loos püüti leida lahendusi, kuid ka need lahendused ei pruugi olla alati vettpidavad.
Kogu raamatu esimene pool ongi sissejuhatus lõpplahendusele. Kusjuures lõpplahendusi pakub autor välja kaks: üks neist ebameeldiv, teine … Ise ma ei oskagi seisukohta võtta, mis on sellises olukorras parim lõpp.
Raamat on kirjutatud kerges jutustavas stiilis ja minu meelest sobib lugemiseks kõigile - noorsoost vanaemadeni.
Kes soovib autori kohta rohkem teavet, siis Reet Kudu on teinud kokkuvõtte siin:
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=25399
Kirjastus: [Tarbeinfo]
197 lk

No comments:

Post a Comment